Tämä saamenkielinen tiedote julkaistiin aikaisemmin tänään suomeksi ja ruotsiksi.
**
Kela almmustahtii jagi 2022 vuosttas čielgabrošyraid
Kela lea almmustahttán vuosttas jagi 2022 čielgabrošyraid. Čielgabrošyrat muitalit Kela ovdduid birra čielgagielain sierra eallindiliin. Maiddái ovttasbargoguoimmit sáhttet diŋgot brošyraid alcceseaset.
Kela almmustahttá jahkásaččat 8 iešguđetlágan čielgagielat ovdobrošyra guđege eallindili mielde. Vihtta dáin lea dál almmustahtton suomagillii ja ruoŧagillii. Seammá háve leat beaiváduvvon maiddái brošyraid sámegielat giellaveršuvnnat.
Dál gárvánan brošyrat leat
- Áigáiboahtodoarjja
- Bargguhisvuohta
- Almmolaš ássandoarjja
- Buohcan ja veajuiduhttin
- Fárren Supmii dahje Suomas olgoriikkaide.
Mánnábearrašat ja Ealáhagat ja ealáhatoažžuid eará doarjagat -brošyrat gárvánit maiddái lagašáiggiid. Mánnábearrašat-brošyras vuhtii váldo dán jagi erenomážit bearašfriddjavuođaođastus. Ođđa brošyras muitaluvvo sihke boares ja ođđa vuogádaga mieldásaš dilis. Studeanttaid ja bálvalusgeatnegasaid doarjagiid guoski brošyra beaiváduvvo lohkanjagi, ii kaleandarjagi guoskin. Dat almmustahtto maŋŋá giđđat.
Váttes čuoggát leat hábmejuvvon ovddibu čielgasabbon, ja ovdamearkan Fárren Supmii -brošyrii leat lasihuvvon ovdamearkaolbmot vuoi dat buktet tekstii konkrehtalašvuođa. Lassin brošyraide leat dieđusge beaiváduvvon maiddái ođđa ovdosupmit ja vejolaš eará ovdonuppástusat.
Beaivádeami oktavuođas maiddái brošyraid bajiloaidnu lea muhtin veardde ođasmuvvan; ivnnit leat ain ovddeža geahppasabbot ja teavstta gaskkas ovdanbukton neahttačujuhusat oidnojit buorebut. Brošyraid bajildussii lea maiddái lasihuvvon ávkkálaš jahkelohku.
Suoma- ja ruoŧagielat čielgabrošyrat ja daid sámegielat veršuvnnat beaiváduvvon jahkásaččat. Eaŋgals-, ruošša- ja esttegielat veršuvnnat beaiváduvvojit juohke nuppi jagi.
Bargoguoimmit sáhttet diŋgot brošyraid Kelas
Kela sádde brošyraid iežas bálvalanbáikkiid lassin maiddái ovdamearkan sosiáladoaimmahagaide, BE-doaimmahagaide ja rávvehagaide. Lassin ovttasbargoguoimmit sáhttet ieža diŋgot čielgabrošyraid ja eará brošyraid Kela skovvevuorkkás šleađgapoastta bokte (lomakevarasto@kela.fi). Minimadiŋgonmearri lea 10 stuhka/sádden.
Kela čielgabrošyraid ja eará brošyraid ja infogihppagiid pdf-neahttaveršuvnnaide sáhttá oahpásmit kela.fi-siidduin. Brošyraid neahttaveršuvnnain vuhtii váldojit olahahttivuođagáibádusat, nu ahte daid bláđen lihkosmuvvá bures maiddái ruvttolohkkiin.
Čielgagiella lea iežas giellahápmi
Selkokeskus (Čielgagiellaguovddáš) lea mieđihan Kela čielgabrošyraide čielgagielladovddaldaga. Dovddaldat lea mearka das, ahte preanttus deavdá čielgagiela kriteraid. Čielgagiella lea suomagiela iežas hápmi, mas sisdoallu, sátnerádju ja ráhkadusat leat heivehuvvon álkibut áddehahttin.
Čielgamateriálain ávkašuvvet erenomážit
- olbmot, geain leat muitinbuozalmasat dahje lohkama ja oahppama váttisvuođat
- ovdánanváttolaš olbmot
- dakkár olbmot, geaidda suoma- dahje ruoŧagiella ii leat eatnigiella.
Kelas eai leat sierra standárdagielat ovdobrošyrat, go lea jurddašuvvon, ahte čielgabrošyrat bálvalit buot geavaheaddjiid. Čielgagiella heive buohkaide, ja dat lea seammá háve buorre vuolggasadji maiddái earret eará jorgalusaide.
Čielgabrošyraid sisdoallu gávdno maiddái kela.fi-neahttasiidduin suomagillii, ruoŧagillii ja sámegillii.
Oahpásmuva Kela brošyraide:
**
Kela almostitij vuossâmuid ive 2022 čielgâkielâlijd tieđettemčálusijd
Kela lii almostittâm vuossâmuid ive 2022 čielgâkielâlijd tieđettemčálusijd. Čielgâkielâliih tieđettemčáluseh oovdânpyehtih Kela hiäđuid čielgâkielân jieškote-uv eellimtiileest. Meid kyeimih pyehtih tiiláđ tieđettemčálusijd olssis.
Kela almostit jyehi ive 8 sierâlágán čielgâkielâlâš hiätutieđettemčáállus jieškote-uv eellimtile mield. Tain vittâ láá tääl almostittum suomâkielân já ruotâkielân. Siämmást láá meid peividâm tieđettemčálusij sämikielâlijd versioid.
Tääl valmâštum tieđettemčáluseh láá
- Áigápuátutoorjâ
- Pargottesvuotâ
- Almos aassâmtoorjâ
- Puoccâm já vajoidittem
- Varrim Suomân tâi Suomâst olgoenâmáid.
Páárnášperruuh já Iäláttuvah já eres iäláttâhuážžoo torjuuh -tieđettemčáluseh valmâštuveh meid forgâpalij. Páárnášperruuh-tieđettemčálusist váldoo huámmášumán taan ive eromâšávt peerârijjâuđâsmittem. Uđđâ tieđettemčálusist valdâleh sehe puáris já uđđâ vuáháduv miäldásii tile. Uáppei já viärjukenigâsâi torjuid kyeskee tieđettemčáálus peividuvvoo luuhâmihán, ij kalenderihán kyesken. Tot almostuvá maŋeláá kiđđuv.
Muálkkáás sajeh láá hämmejum ovdiist čielgâsubbon, já ovdâmerkkân Varrim Suomân -tieđettemčálusân láá lasettum ovdâmerkkâulmuuh vâi teekstân puátá lase konkreetlâšvuotâ. Toos lasseen tieđettemčálusáid láá tiäđust-uv peividum meid uđđâ hiätusumeh já máhđuliih eres hiätunubástusah.
Peividem ohtâvuođâst meid tieđettemčálusij olgohäämi lii váhá uđâsmâm; ivneh láá ovdiist kuovgâduboh já kaskoo teevstâ oovdânpuohtum nettičujottâsah uáinojeh tääl pyerebeht. Tieđettemčálusij lookán lii meid lasettum ávhálâš iheloho.
Suomâ- já ruotâkielâliih čielgâkielâliih tieđettemčáluseh já tai sämikielâliih versioh peividuvvojeh jyehi ive. Eŋgâlâs-, ruošâ- já eestikielâliih versioh peividuvvojeh jyehi nube ive.
Kyeimih pyehtih tiiláđ tieđettemčálusijd Kelast
Kela vuolgât tieđettemčálusijd jieijâs palvâlemsoojij lasseen meid ovdâmerkkân sosiaaltoimâttuvváid, PI-toimâttuvváid já ravviittuvváid. Toos lasseen kyeimih pyehtih jieš tiiláđ tieđettemčálusijd čielgâkielân já eres tieđettemčálusijd Kela luámáttâhvuárhást šleđgâpostáin (lomakevarasto@kela.fi). Ucemus tiilámmeeri lii 10 pittád/vuolgâttâs.
Kela čielgâkielâlij já eres tieđettemčálusij já infoloostâi pdf-nettiversioid puáhtá uápásmuđ kela.fi-siijđoin. Tieđettemčálusij nettiversioin váldojeh huámmášumán juksâmvuotâvátámâšah, te tâi laađđâm luhostuvá pyereest meid čááitulohhein.
Čielgâkielâ lii jieijâs kielâhäämis
Selkokeskus (Čielgâkielâkuávdáš) lii mieđettâm Kela čielgâkielâláid tieđettemčálusáid čielgâkielâtobdos. Tobdos lii merkkâ tast, ete almostittem tiävdá čielgâkielâ kriterijd. Čielgâkielâ lii jieijâs suomâkielâ häämi, mast siskáldâs, sánádâh já ráhtuseh láá hämmejum tienuuvt, ete taid lii älkkeb iberdiđ.
Čielgâkielâmateriaalijn lii ävkki eromâšávt
- ulmuid, kiäin láá muštovááduh tâi luuhâm já oppâm vädisvuođah
- ovdánemváduláid ulmuid
- tagaráid ulmuid, kiäid suomâkielâ tâi ruotâkielâ ij lah eenikielâ.
Kelast ij lah sierâ almoskielâliih hiätutieđettemčáluseh, ko lii smiettum, ete čielgâkielâliih tieđettemčáluseh palvâleh puoh kevtteid. Čielgâkielâ heivee puohháid, já tot lii siämmást pyeri vuolgâsaje meid nuubij kielâi jurgâlussáid.
Čielgâkielâlij tieđettemčálusij siskáldâs kávnoo meid kela.fi-nettisiijđoin suomâkielân, ruotâkielân já sämikielân.
Uáppáásm Kela tieđettemčálusáid:
- Suomâkielâliih tieđettemčáluseh
- Ruotâkielâliih tieđettemčáluseh
- Sämikielâliih tieđettemčáluseh
- Eres viereskielâliih tieđettemčáluseh.
**
Kela õlmstõõʹtti vuõssmõõzzid eeʹjj 2022 čiõlggbrosyyrid
Kela lij õlmstââttam vuõssmõõzzid eeʹjj 2022 čiõlggbrosyyrid. Čiõlggbrosyyr čiõlǥte Kela ouddõõzzid čiõlggǩiõlin jeeʹres jieʹllemvueʹjjest. Še õhttsažtuâjjkueiʹm vueiʹtte tiʹllʼjed brosyyrid jiõccses.
Kela õlmstâtt piirieeʹjji 8 jeeʹresnallšem jieʹllemvueʹǩǩ meâldlaž čiõlggǩiõllsa ouddõsbrosyyr Vitt täin liâ ååʹn õlmstõttum lääddas da ruõccâs. Seämma vuâra liâ peeiʹvtum še brosyyri sääʹmǩiõllsaž ǩiõllversio.
Ååʹn valmštõõvvâm brosyyr liâ
- Piʹrǧǧeemtuärjjõs
- Reâuǥteʹmesvuõtt
- Takai jälstemtuärjjõs
- Puõccmõš da säuʹrsmâttmõš
- Siirdčõõttmõš Lääʹddjânnma leʹbe Lääʹddjânnmest ålggjânnmid
Päärnažpiârri da Jeältõõǥǥ da jeeʹres jeältõkvuäǯǯai tuärjjõõzz -brosyyr valmštâʹvve še sõrgg. Päärnažpiârri-brosyyrâst vääʹldet lokku jooʹtti eeʹjjest jeäʹrben piârluõvâsvuõttoođummuš. Ođđ brosyyrâst ärvvtõõlât nuʹt puärrsab ǥu ođđ riâžldõõǥǥ meâldlaž vueʹǩǩ. Mättʼtõõđji da prizoovniiʹǩǩi tuärjjõõzzid kuõskki brosyyr peeiʹvtet lookkâmeeʹjj, ij kalentereeʹjj kuõskkjen. Tõn õlmstââʹttet mâʹŋŋlubust ǩeâđđa.
Nääʹlteʹmes paaiʹǩid liâ ååʹblkam ääiʹjbu čiõlggsubun, da ouddmiârkkân Siirdčõõttmõš Lääʹddjânnma -brosyyʹre liâ lââʹzztum ouddmiârkkoummu puʹhtted tekstta konkretia. Lââʹssen brosyyrid lij teâđast peeiʹvtum še ođđ ouddõssuumm da vueiʹtlva jeeʹres ouddõsmuttâz.
Peeiʹvtummuž õhttvuõđâst še brosyyri kuâsttjõs lij siõmmna ođđnam; eeuʹn liâ õõudab kaiʹǧǧääb eunnsa da teeʹkst mieʹldd čuäʹjtum neeʹttaddrõõzz käggâʹtte pueʹrben kuâsttjummša. Brosyyri ǩeʹrjjooʹlže lij še lââʹzztum äukkas eeʹjjlååkk.
Lääʹdd- da ruõccǩiõllsa čiõlggbrosyyr da tõi sääʹmǩiõllsa versio peeiʹvtet piirieeʹjji. Eŋgglõs-, ruõšš- da viroǩiõllsa versio peeiʹvtet juõʹǩǩ nuuʹbb eeʹjj.
Õhttsažtuâjjkueiʹm vueiʹtte tiʹllʼjed brosyyrid Kelast
Kela vuõlttâd brosyyrid jiijjâs kääzzkõspaaiʹǩi lââʹssen še ouddmiârkkân sosiaalkonttrid, TE-konttrid da vuäpstõõǥǥid. Lââʹssen õhttsažtuâjjkueiʹm vueiʹtte jijj tiʹllʼjed čiõlggbrosyyrid ja jeeʹres brosyyrid Kela lomakkpääiʹǩest neʹttpååʹštin (lomakevarasto@kela.fi). Uuʹccmõs tiʹllʼjem-mieʹrr lij 10 lomaakk/vuõlttõs.
Kela čiõlggbrosyyri da jeeʹres brosyyri da teâđtemlõõsti pdf neʹttversioid vuäitt tobdstõõttâd kela.fi-seeidain. Brosyyri neʹttversioin vääʹldet lokku âsttjemvuõttõõlǥtõõzz, di tõi lõõstiǩiõččmõš oʹnnast puârast še teâttikkânlookkjin.
Čiõlggǩiõll lij jiijjâs ǩiõllååʹblǩes
Selkokeskus (Čiõlggǩiõllkõõskõs) lij miõttâm Kela čiõlggbrosyyrid čiõlggtuõđstõõzz. Tuõđstõs lij miârkk tõʹst, što õõlmtõs teâudd čiõlggǩiõl kriteeʹrid. Čiõlggǩiõll lij jiijjâs lääʹddǩiõl ååʹblǩes, koʹst siiskõs, sannõs da rajjâz lie šiõttõllum hiâlpben fiʹttjemnalla.
Čiõlggmateriaalin vuäǯǯa ääuʹǩ jeäʹrben
- oummu, ǩeäin liâ mošttpuõʒʒâlm leʹbe vaiggâdvuõđ lookkmest da mättjummšest
- ouddnemvâkksa oummu
- nåkam oummu, ǩeäid lääʹdd- leʹbe ruõccǩiõll ij leäkku jieʹnnǩiõll.
Kelast jeäʹla åårrmõõžžâst jeeʹrab takaiǩiõllsa ouddõsbrosyyr, ǥu lij smiõttum, što čiõlggbrosyyr kääzzkâʹstte pukid õõnnʼjid. Čiõlggǩiõll suäpp pukid, da tõt lij pueʹrr vueʹlǧǧemsââʹjj seämma vuâra še jeeʹres ǩiõllsaž jåårǥlõõzzid.
Čiõlggbrosyyri siiskõs käunnai še kela.fi-neʹttseeidain lääddas, ruõccâs da sääʹmǩiõlin.
